5. Hindamiskorraldus

5.1 Üldalused
5.1.1 Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (nt suuline või kirjalik eksam või arvestus, kontrolltöö, test, essee, aruanne, rühmatöö, raport, küsimustik jmt).
5.1.2 Hindamiskriteerium kirjeldab hinnatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust vastava hindamismeetodi kontekstis.
5.1.3 Õppeaine õpiväljundid, hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid peavad olema omavahel seotud.
5.1.4 Õppeaine õpiväljundite saavutamise hindamismeetodid, -kriteeriumid ja -korralduse, sh lõpphinde kujunemise põhimõtted kirjeldab õppejõud aineprogrammis.
5.1.5 Õppeaine lõpphinne võib kujuneda eraldi osade koondist (nt kodutöö, test, eksam) või üksnes eksami või arvestuse tulemusest.
5.1.6 Õpiväljundite hindamine võib olla eristav (hinded A, B, C, D, E, F) ja eristamata (hinded „arvestatud“ ja „mittearvestatud“). Bakalaureuse- ja magistritööd hinnatakse eristavalt.
5.1.7 Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hinded A, B, C, D, E ning „arvestatud“ ning negatiivsed tulemused on F, „mittearvestatud“ ja „mitteilmunud“.
5.1.8 Eristava hindamise puhul kujuneb õppurile lõpphinne, mis tuleneb õpiväljundite saavutatuse tasemest järgmise skaala alusel:
A = “suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
B = “väga hea” – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
C = “hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
D = “rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
E = “kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisil, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
F = “puudulik” – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
5.1.9 Mitteeristava hindamise puhul määratakse lõpphinne lävendikriteeriumiga. Sel juhul kasutatakse järgmist skaalat:
P = “arvestatud” – õpiväljundite saavutamise tase vastab või ületab ettemääratud taset;
F = “mittearvestatud” – õpiväljundite saavutamise tase on madala
ettemääratud tasemest.
5.1.10 Elektroonsel kujul kirjalik töö esitatakse e-õppe platvormi Canvas kaudu.
5.1.11 Kirjalike tööde vormistamise nõuded on esitatud EBSi stiilijuhendis Kirjalike tööde vormistamine Estonian Business Schoolis.
5.1.12 EBSil on õigus kontrollida õppurite kirjalikke töid plagiaadituvastussüsteemi abil ning selleks lisada need plagiaadituvastussüsteemi andmebaasi.
5.1.13 Hinnete ümberarvutamine EBSis kuni 31.08.2007 kehtinud hindeskaala hinnetest toimub järgmiselt:

5.2 Eksamikorraldus
5.2.1 Igale õppegrupile koostab õppeosakond eksamiplaani, kuhu kantakse kõik põhieksamite ajad. Kahe õppeaine põhieksami 1 vahe peab olema vähemalt kaks päeva. Eksamiplaanid kinnitab õppeosakonna juhataja.
5.2.2 Eksamite kuupäevad sisestatakse e-õppe platvormile Canvas hiljemalt semestri 8. õppenädalal.
5.2.3 Eksamitulemuste vormistamiseks koostab õppeosakond ÕISis eksamiprotokollid kandes sinna kõigi eksamile lubatud õppurite nimed. Järeleksami läbimise kohta põhieksam 2 ajal koostab õppeosakond järeleksami protokolli põhieksami kuupäevaga. Protokolli täiendamine õppejõu poolt pole lubatud.
5.2.4 Eksam toimub õppeaine õppekeeles. Eksami sooritamine mõnes muus keeles võib toimuda vaid kokkuleppel õppejõuga.
5.2.5 Õppur lubatakse eksamile, kui ta on täitnud kõik aineprogrammis esitatud eksamieeldused ja tal puudub õppeteenuse tasu võlgnevus.
5.2.6 Eksamit on võimalik sooritada kahel korral: põhieksamil ja järeleksamil. Põhieksami sooritamiseks on õppuril võimalik valida kahe aja vahel – põhieksam 1 või põhieksam 2. Põhieksam 1 toimub pärast kursuse lõppu õppesemestri sees või sellele järgneval eksamisessioonil, põhieksam 2 toimub õppeaine õppimisele vahetult järgneval eksamisessioonil. Nominaalse õppeplaani viimase semestri põhieksam 2 toimub õppesemestri sees. Koduse kirjaliku eksamitöö või eksamitööga võrdsustatud kirjaliku töö korral, mille tegemiseks on aineprogrammi järgi vähemalt seitse kalendripäeva, võib õppejõud teise esitamisaja (põhieksam 2, järeleksam) ära jätta. Õppeaine Äriplaan raames tehtav äriplaan ei kuulu järeletegemisele.
5.2.7 Põhieksami läbimine on õppurile kohustuslik. Algselt kantakse kõik õppurid põhieksam 1 nimekirja. Õppuril on õigus mitte hiljem kui kaks tööpäeva enne põhieksam 1 toimumist registreeruda põhieksamilt 1 põhieksamile 2. Veebieksamitele üldjuhul registreerumist ei toimu. Põhieksamile mitteilmunud õppur peab sooritama järeleksami.
5.2.8 Jooksva semestri õppeaine koondhinde parandamiseks tuleb sooritada tasuline järeleksam. Vahetööde (kodutööd, kontrolltööd jm) järel- ja ümbersooritamise tingimused kehtestatakse aineprogrammis.
5.2.9 Põhi- või järeleksamil õppeaine mittesooritamise või eksamile mitteilmumise korral arvestatakse koondtulemuseks õppeaines F ning õppeainele tuleb uuesti registreeruda. Õppeaine kordamisel toimub õppeaine eest tasu arvestamine ainepunktipõhiselt.
5.2.10 Teadmiste kontrollil osaledes peab üliõpilane õppejõu või teda asendava isiku nõudel esitama isikut tõendava dokumendi.
5.2.11 Eksamiülesanded koostab õppejõud üldjuhul kolmes erinevas variandis. Põhieksami 1, põhieksami 2 ja järeleksami ülesanded erinevad üksteisest, kuid on üldjuhul sama raskusastmega. Erandid kirjeldatakse aineprogrammis.
5.2.12 Auditoorse eksami tegemise ajal ei ole eksamiruumist väljaskäimine õppuritel üldjuhul lubatud. Eksamineeriv õppejõud võib lubada määratud tingimustel õppuril eksamiruumist lahkuda, kui selleks on mõjuv põhjus.
5.2.13 Auditoorsel eksamil on abivahendite, sh nutiseadmete kasutamine üldjuhul keelatud. Õppejõud võib siin kehtestada erandeid, mis peavad olema kirjeldatud aineprogrammis ja õppurile teatavaks tehtud koos eksamitööga. Õppejõul või teda asendaval isikul on õigus üliõpilane teadmiste kontrollilt eemaldada või talle esitatud tööd mitte hinnata, kui üliõpilane kasutab kõrvalist abi või rikub muul moel akadeemilisi tavasid.
5.3 Järeleksamite korraldus
5.3.1 Järeleksam toimub hiljemalt järgneva semestri alguses. Õppejõu nõusolekul võib järeleksam toimuda ka põhieksam 2 toimumiskuupäeval.
5.3.2 Järeleksami peavad läbima põhieksamil koondhinde F saanud õppurid. Järeleksamit on lubatud läbida ka põhieksamil positiivse tulemuse saanud õppuril koondhinde parandamise eesmärgil. Kehtima jääb viimasel eksamil saadud hinne.
5.3.3 Järeleksam on tasuline, tasumäär kehtestatakse õppeteenuste hinnakirjas SA Estonian Business Schooli juhatuse otsusega. Järeleksamile registreerumiseks tasub õppur järeleksami tasu, saadab maksekinnituse õppeosakonda, mille järel kantakse ta järeleksami nimekirja. Järeleksamile tuleb registreeruda õppeosakonnas hiljemalt kolm tööpäeva enne eksamit.
5.4 Hindamise tulemused
5.4.1 Õppejõud märgib hindamise tulemused e-õppe platvormile Canvas ja kinnitab ÕISis eksamiprotokolli 10 tööpäeva jooksul pärast hindamise toimumist. Erandid kooskõlastab õppejõud õppeosakonnaga ning teavitab uuest tähtpäevast õppeainele registreerunuid.
5.4.2 Õppuril on võimalik läbitud õppeainete mahtusid ja hindeid kirjeldavat õppesoorituste tõendit taotleda õppeosakonna õppesekretärilt. Oma õppesooritusi on õppuril võimalik vaadata platvormil MyEBS.