3. Õppetöö alused

3.1 Õppetöö alusdokument on õppekava, mis määratleb õpingute eesmärgid, õpiväljundid, õpingute struktuuri, õppeainete ja moodulite loetelu koos mahtudega ainepunktides, õpingute valikuvõimalused ja -tingimused, alustamise ja lõpetamise nõuded, peamise õppekeele ja õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised õppekeeled, nominaalse õppeaja.
3.2 Õppekavade ülesehitusele, sisule ja kvaliteedile esitatavad nõuded ning õppekavade avamise, haldamise ja sulgemise korra ärinduse ja halduse õppekavagrupis kehtestab Õppekava statuut. Õppekava väljatöötamist, arendamist ja selle täiendamiseks ettepanekute esitamist korraldab vastav õppeastme nõukogu, mille koosseisu kinnitab astmeõppe juhi ettepanekul EBSi rektor. Doktoriõppe õppekavanõukogu ülesandeid täidab EBSi teadus- ja arenduskomisjon. Õppekava ja selle muudatused kinnitab EBSi Senati ettepanekul SA Estonian Business School juhatus. Õppeprorektoril on õigus kehtestada õppekavas muudatusi üheks aastaks. Õppekava kantakse ÕISi ja Eesti hariduse infosüsteemi EHIS. Õppekava peab vastama Eesti kõrgharidusstandardile.
3.3 Ainekaart on õppeainet või moodulit lühidalt kirjeldav infodokument, mis säilitatakse ÕISis. Ainekaart sisaldab õppeaine ametliku nimetust, ainekoodi, mahtu, eesmärke, sisu lühiülevaadet peamiste käsitletavate teemade osas, õpiväljundeid, eeldusainete loetelu. Ainekaart koostatakse vastavas akadeemilises üksuses ja kinnitatakse selle üksuse juhi poolt. Ainekaart on aluseks vastava õppeaine kandmisele ÕISi.
3.4 Ainekaardi alusel koostatakse aineprogramm. Aineprogramm on õppeaine kirjeldus, mis sisaldab õppeaine ametliku nimetust, ainekoodi, mahtu, eeldusaineid (st õppeained, mille eelnev läbimine on antud õppeaine õppimise eelduseks), õpiväljundeid, õppetöö ajakava ja teemade loetelu, iseseisva töö ajakava ja kirjelduse, hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriumeid ning nende seoseid õpiväljunditega, põhilise õppekirjanduse loetelu. Aineprogrammi koostab õppeainet õpetav õppejõud ja kinnitab vastava akadeemilise üksuse juht või tema poolt määratud juhtiv õppejõud. Aineprogrammid säilitatakse ÕISis. Sügissemestri kursuste aineprogrammid kinnitatakse hiljemalt 15. juuniks, kevadsemestri kursuste aineprogrammid hiljemalt 15. detsembriks. Hiljemalt 2 nädalat enne semestri algust kantakse aineprogramm e-õppe platvormile Canvas.
3.5 Õppeained jagunevad kohustuslikeks aineteks, valikaineteks ja vabaaineteks. Kohustuslik aine on õppeaine, mille edukas läbimine on EBSi lõpetamise eelduseks. Valikaine on vabalt valitav aine õppekavas etteantud aineplokist. Vabaaine on üliõpilase või eksterni poolt vabalt EBSi või mõne teise tunnustatud kõrgkooli mistahes õppekavast valitav aine, mis ei kuulu üliõpilase või eksterni õppekavaga määratud kohustuslike ainete ja valikainete hulka. Vabaaine valimiseks peavad olema sooritatud selle aine eeldusained. Valik- ja vabaained valib üliõpilane või ekstern vastavas õppekavas nõutud mahus ja tingimustel.
3.6 Õppeaine mahtu määratakse Euroopa ainepunktisüsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS) ainepunktides. Ainepunkt (EAP) on õppemahu arvestusühik. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille õppur on õppeks kulutanud – see moodustab 1560 astronoomilist tundi ja 60 ainepunkti õppeaastas.
3.7 Õppekorralduse ajaliseks aluseks on akadeemiline kalender, mis määratleb kuupäevaliselt õppeaasta kulgemise ja õppetegevusega seotud tähtajad. Järgmise õppeaasta akadeemilise kalendri kinnitab õppeprorektor hiljemalt märtsikuu lõpuks.
3.8 Õppetöö jaguneb kahele semestrile (sügis- ja kevadsemester), mille kestus on üldjuhul 16-19 õppenädalat. Semester lõpeb põhieksamisessiooniga, mille kestus on kuni 3 nädalat ning järeleksamisessiooniga, mille kestus on kuni 2 nädalat.
3.9 Õppetööd ei toimu jõuluvaheajal ja suvevaheajal.
3.10 Õppepraktika toimub üldjuhul kahe õppeaasta vahel.
3.11 Õppetöö kvaliteedi tagamise huvides küsitakse üliõpilaselt tagasisidet regulaarsete küsitluste abil.