Tähendusliku õppimise ja õpetamise põhimõtted
Miks me seda tegime?
Käesoleva õppeaasta alguses astus EBS olulise sammu tähendusliku õppimise põhimõtete selgema sõnastamise ja ühise mõistmise suunas, töötades välja ning tutvustades seitset tähendusliku õppimise põhimõtet, mis aitavad kujundada EBSi õpikultuuri. Nende põhimõtete väljatöötamisel tugineti kaasaegsetele hariduspsühholoogia teadusuuringutele, eelkõige teadmistele kognitiivsetest, metakognitiivsetest, motivatsioonilistest ja sotsiaalsetest protsessidest, mis toetavad tähenduslikku õppimist. Valitud põhimõtted täiendavad ka EBSi õppejõudude poolt varem kokku lepitud suurepärase õpetamise põhimõtteid. Selle aluseks on lihtne arusaam: hea õpetamine ja tähenduslik õppimine on ühe mündi kaks külge. Õppejõudude ülesanne on luua õppimiseks vajalikud tingimused ja võimalused, kuid sama oluline roll õppimise tegelikul toimumisel on tudengitel endil.
Kuidas me seda tegime?
Septembris astusime sisse kõikidesse klassiruumidesse. Tutvustasime tudengitele tähendusliku õppimise põhimõtteid paludes seejärel neil endil põhimõtete olemust selgitada ning lühikeses veebiküsitluses olulise mõttes järjestada. Järjestamise eesmärk ei olnud pelgalt välja selgitada, milliseid põhimõtteid tudengid kõige olulisemaks peavad. Eelkõige soovisime suunata tudengeid põhimõtete tähenduse üle põhjalikumalt mõtlema, kaaluma nende rolli õppimise seisukohalt ning võrdlema nende suhtelist olulisust. Kokku osales küsitluses 406 tudengit ehk 41% EBSi 991 tudengist. Vastanute hulgas oli 365 bakalaureuseõppe tudengit, 34 magistranti ja 7 doktoranti.
Mida peavad tudengid kõige olulisemaks?
Tulemustest joonistub välja kolm üsna selget suundumust. Kõige olulisemaks peeti vastutuse võtmist oma õppimise eest, millele järgnes teadmiste seostamine praktikaga. Kõige madalama suhtelise olulisuse hinnangu sai tehisaru vastutustundlik kasutamine viisil, mis ei tähenda oma õppimise delegeerimist tehisarule. Ülejäänud nelja põhimõtte keskmised järjestusskoorid olid väga sarnased. See viitab sellele, et tudengitel ei olnud nende põhimõtete suhtelise olulisuse osas selgelt väljakujunenud ühist eelistust. Väikesed erinevused keskmistes skoorides ei anna alust rääkida nende põhimõtete selgest tähtsusjärjestusest, vaid näitavad pigem seda, et tudengid kaalusid nende olulisust erinevalt.
Oluline on rõhutada, et madalam koht järjestuses ei tähenda, nagu peaksid tudengid vastavat põhimõtet ebaoluliseks. Kõik seitse põhimõtet kirjeldavad tähendusliku õppimise olulisi tahke ning tudengite ülesanne oli hinnata nende olulisust üksteise suhtes. Seetõttu annavad tulemused meile eelkõige teavet tudengite suhteliste eelistuste, mitte selle kohta, kui oluliseks nad iga põhimõtet eraldi peavad.
Mida me tulemustest õppida saame?
Üks kõige rõõmustavamaid tulemusi on see, et EBSi tudengid mõistavad selgelt oma vastutust tähendusliku õppimise eest. Nad saavad aru, et õppimine ei ole midagi, mis nendega lihtsalt juhtub, vaid protsess, mis nõuab nende endi aktiivset osalemist, pingutust ja algatusvõimet. Sama rõõmustav on see, kui oluliseks peavad tudengid õpitavate teadmiste seostamist nende praktilise rakendamisega. Mõlemad prioriteedid on tugevalt kooskõlas EBSi strateegilise sihiga: teadmistest tegudeni, tegudest mõjuni (From Knowledge to Action, From Action to Impact).
Need tulemused kinnitavad ka meie veendumust, et tähendusliku õppimise põhimõtete selge sõnastamine ja teadvustamine on vajalik ning väärtuslik. Kui sõnastame üheselt, mida tähenduslik õppimine endast kujutab, aitame tudengitel pöörata tähelepanu just nendele hoiakutele, käitumisviisidele ja õpistrateegiatele, mis nende arengut toetavad. Need põhimõtted ei ole pelgalt ilusad kavatsused või soovitused. Need väljendavad ootusi, mida EBS oma tudengitele seab, nii nagu suurepärase õpetamise põhimõtted kirjeldavad seda, mida tudengid võivad oodata oma õppejõududelt.
Meie eesmärk on, et tähendusliku õppimise põhimõtetest saaks EBSi igapäevase õppetöö loomulik osa – midagi, millele tudengid ja õppejõud teadlikult viitavad, mille üle arutlevad ning mida oma tegevuses järgivad. Tähenduslik õppimine on tudengite ja õppejõudude ühine vastutus ning need põhimõtted annavad meile ühise keele, et sellest rääkida ja seda üheskoos ellu viia.