Täis- ja osakoormusega õpe
Iga õppekava jaoks on kehtestatud nominaalkestus, mille jooksul üliõpilane peab õpingud läbima. Bakalaureuseõppes on õppekava nominaalkestus reeglina 3 aastat, v.a. ettevõtluse ja ärijuhtimise õppekava sessioonõppes, kus tegelik õppeaeg on 3,5 aastat. Sellega seoses peavad üliõpilased arvestama, et riiklikku õppelaenu on võimalik saada ainult õppekava nominaalkestuse (3a bakalaureuseõppes ja 2a magistriõppes) jooksul, st tegelikku õppeaja pikkust pangad laenu andmisel ei arvesta.
Magistriõppes on nominaalõppeaeg 1-2 aastat.
Selleks, et lõpetada ülikool nominaalajaga, peaks üliõpilane planeerima oma õpinguid nii, et läbib igas semestris õpinguid ligikaudu 30 ainepunkti (EAP) mahus ehk võtab igal semestril kõik oma rühmale planeeritud ained. EBSi poolt koostatud õppeplaanid ning sellest lähtuvalt iga rühma tunniplaanid on jagatud nii, et õppekoormus oleks optimaalne. Aastane õppekoormus on seega tavaliselt 54–60 ainepunkti.
Minimaalset ainepunktide mahtu üliõpilase jaoks EBSis ei ole, aineid võib võtta ka ühekaupa, aga sellisel juhul tuleb arvestada pikema õpingute ajaga. Minimaalse õppekoormusega õppur ei ole üliõpilase staatuses, vaid õpib eksternõppes.
| Täiskoormus | Osakoormus | Eksternõpe |
|---|---|---|
| Õppeaasta jooksul sooritab üliõpilane 45–60 EAP 75–100% õppekava nominaalkoormusest | Õppeaasta jooksul sooritab üliõpilane 30–45 EAP 50–74 % õppekava nominaalkoormusest | Õppeaasta jooksul sooritab üliõpilane kuni 29 EAP 3–49 % õppekava nominaalkoormusest |
| Õigus taotleda pangast õppelaenu | Õigus taotleda pangast õppelaenu | Puudub õigus taotleda pangast õppelaenu |
| Ravikindlustus on kehtiv | Ravikindlustus on kehtiv | Ravikindlustus ei ole kehtiv |
| Õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust | Õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust | Õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust |
| Õigus taotleda üliõpilaspiletit | Õigus taotleda üliõpilaspiletit | Puudub õigus taotleda üliõpilaspiletit |
*erinevatel õppekavadel võivad ainepunktid paari EAP ulatuses kõikuda.
Nominaalkoormust arvestatakse vastavale õppekavale antud õppeaastaks planeeritud ainete alusel. Õppekoormust arvestatakse üks kord aastas augustis vastavalt eelmisel õppeaastal sooritatud õppetöö mahule. Sisseastumisel määratakse kõikidele üliõpilastele, kes deklareerivad ette antud nominaalprogrammi või vähemalt 75% sellest, täiskoormus. Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool osakoormusega õppesse.
Näide: Läbides esimese õppeaastaga 43,5 ainepunkti (EAP) = osakoormus. Deklareerides teisel õppeaastal suurema koormuse ja läbides teise aasta lõpuks vähemalt 90 ainepunkti = täiskoormus.
Üliõpilased, kes täidavad õppeaasta jooksul õppekava mahust vähem kui 50%, eksmatrikuleeritakse rektori käskkirjaga ja nad jätkavad oma õpinguid eksternina. Ekstern on EBSi õppur, kellel on võimalik sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi alla 30 EAP aastas ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksam.
NB! Ekstern ei ole üliõpilane, kuid talle laienevad õppekorralduseeskirjas õppetööga ja õppekorraldusega seotud õigused ning kohustused.