Õppekava ja õppeained

Õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleerivad õppekorralduse eeskiri ja aineprogramm.

Õppetöö aluseks on õppekava, mis määratleb õpingute (eriala) eesmärgid, õpiväljundid, õpingute struktuuri, õppeainete loetelu koos mahtudega ainepunktides, õpingute valikuvõimalused ning nende valikute tingimused, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, peamise õppekeele ning nominaalse õppeaja.

Õppekava leiad MyEBSist. Oma õppekavaga tutvudes näed, et see on jagatud põhiaineteks, erialaaineteks, valik- ja vabaaineteks. Õppekavas olevad ained on üliõpilasele kohustuslikud. Erinevates õppekavades võib vastavate ainete osakaal olla erinev. Reeglina tuleb esimesel aastal läbida põhiained. Vaba- ning valikaineid tuleb valida alates 2. õppeaastast.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks ning vaba- ja valikaineteks.

Kohustuslik aine on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks kindlasti läbida.

Valikaine on õppeaine õppekava valikainete blokist, mida tuleb läbida õppekavas ette nähtud mahus.

Vabaaine on üliõpilase poolt vabalt mistahes õppekavast valitav aine, mis ei ühti antud õppekava põhiainetega. Juhul kui vabaaine võtmiseks on sätestatud eeldusained, siis peavad need olema läbitud. Vabaaineid võib võtta ka teiste ülikoolide akrediteeritud õppekavade ainete seast. Kohustuslik on sooritada vabaaineid vähemalt õppekavas ettenähtud mahus. Kui üliõpilane soovib deklareerida nominaalprogrammile lisaks vabaaineid semestritel, mil tunniplaan vabaaineid ette ei näe, tuleb vabaainete eest maksta eraldi ainepunkti hinna alusel.

Õppeainete mahtu mõõdetakse ainepunktides, kusjuures 1 Euroopa ainepunkti (EAP) mahuks on 26 tundi tööd (nii auditoorne kui ka iseseisev töö).